Categories
Kirikuaasta Muusika Vaimne elu

Jätkame jõuludeks valmistumist Neitsi Maarjale lauldes.

Advendiaja algusest peale pole Neitsi Maarja antifoon enam Salve Regina, vaid Alma Redemptoris Mater (loodud 11. sajandil) ja see jätkub kuni 2. veebruarini. (Antifooni kuulamise link on selle artikli allosas)

Selle liturgilise kalendriga seotud muudatuse kaudu soovib Kirik, nagu armastav Ema, meid igal aastal aidata – aidata meil mitte ainult advendiaega siseneda, vaid ka selles ustavalt jõululaupäevani püsida.

Kes võiks veel paremini kui Neitsi Maarja meid aidata seda ootamisaega viljakalt veeta ja seeläbi meid ette valmistada, võtmaks  vastu Päästjat jõululaupäeval puhastunud ja üha armastavama südamega?

Just tema kaudu, tema imelise emaduse kaudu, sai Jumal Poeg lihaks, et tulla maailma kõiki hingi päästma.

Just temaga, kes ootas Päästja sündi, nii suure armastuse ja heldusega, saame meie oodata jõule õiges meeleolus. 

Antifoon Alma Redemptoris Mater saab siin meid aidata olla õiges meeleseisundis.

Selles artiklis vaatleme kolme väljendit sellest antifoonist:

1. REDEMPTORIS MATER – LUNASTAJA EMA

Selle antifooni alguses hüüame Maarjat kui  “Redemptoris Mater”Lunastaja Ema. Me tunneme seda tiitlit hästi ja kasutame seda sageli. Kasutagem aga advendiaega ära, et seda mitte kergekäeliselt hääldada, kuna, teatud mõttes, sisaldab see kogu tõde jõulust.

Jõulud on ennekõike ja ainuüksi Lunastaja sünni aastapäev.

Sõna “Lunastaja” on väga võimas sõna, mis omistatakse ainult Jeesusele. “Lunastaja” tähendab „see, kes on meie eest tasunud”. Jumal saatis oma Poja maa peale, et vabastada inimkond patu orjusest. Ja selle lunastuse hind oli Tema kannatus ja surm ristil. See on kõrgeim hind, mis on üldse olemas.

Sõna „Lunastaja“ viitab „lunastatavatele inimestele“. Need „lunastatavad inimesed“ oleme meie, igaüks meist, aga ka kõik need, keda me armastame, kõik need, keda me tunneme ja kõik hinged maa peal.

Iga kord, kui me pöördume Maarja poole selle „Lunastaja Ema“ tiitliga, tuletagem endale meelde seda tuntud tõde, millele me kunagi piisavalt ei mõtle: „Jeesus, kes jõuluööl Maarjast sündis, on minu Lunastaja! Ta tuli maa peale, et meid lunastada, päästa meid igavesest surmast.“

Jeesus ise ütles, et Ta tuli maa peale “otsima ja päästma kadunut” (Lk. 19:10).

Ta kuulutas ka, et Ta “ei tulnud, et teda teenitaks, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest.” (Mt. 20:28)

Sel õnnistatud advendiajal olgu mõte meie lunastusest sageli meie meeles! Tema, kes oma sünniööl puhkas sõimepuul, on see sama, kes lasi end ristipuu külge lüüa, et meid päästa.

Aidaku Lunastaja Ema meil valmistuda TÕELISEKS JÕULUVAIMUKS ja aidaku meil end mitte lasta üle koormata puhtalt materialistliku jõulumeeleolu poolt, mida ühiskond meile peale surub!

Nii paljud inimesed tähistavad jõule, teadmata või mõtisklemata selle püha tõelise tähenduse üle! Jõuludega seotud pidustused saavad olla vaid ülevool ja sära TÕELISEST JÕULURÕÕMUST, mis tuleneb mälestuses, et Jumala Poeg sai inimeseks, et lunastada inimkond ja seega anda talle võimalus Taevasse pääseda.

2. STELLA MARIS – TÄHT, MIS MEREL TEED JUHATAB

Seejärel nimetatakse Maarjat „Stella Maris“ – “Mere Täheks”. Selles tiitlis peituv mõte on väga ilus: Maarja on Täht, mis juhib hingi elumerel. Paljud pühakud on seda mõtet arendanud. Nende hulgas püha Bernard (1090–1153) oma üleskutses „Tõsta oma silmad tähe poole!“.

Tema sõnad on aidanud ja toetavad jätkuvalt paljusid inimesi, kes võitlevad kiusatuste, heidutuse ja meeleheitega. Kuna me kõik oleme elumerel, puudutavad tema sõnad meid kõiki ja tema pakutav ravim on abiks igaühele meist.

Oo inimene, kes iganes sa poleks, kes end selle maailma tormides ja marudes tunned ulgumerele triivivat, ära pööra oma pilku selle tähe valguselt.

Kui kiusatuse iilid sind räsivad ja tee sind raskuste karidele paiskab, siis tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.

Kui uhkuse, auahnuse ja kadeduse lained sind pillutavad, tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.

Kui viha, ahnus või ihulikud ahvatlused su hingelaeva kõigutavad, tõsta oma silmad Maarja poole.  

Kui sa oma pattude raskusest piinatult, mustast südametunnistusest häbistatult ja ähvardavast kohtumõistmisest kohutatult oled langemas kurbuse kuristikku, meeleheite süvikusse, siis pöördu mõttes Maarja poole.

Ohtudes, ärevuses ja rõhuvatel hetkedel kutsu Maarja appi, hüüa tema poole.

Ärgu ta nimi eales su huuli hüljaku ega südamest taganegu. Et tema eestkostet väärida, ära iial lakka käimast tema jälgedes.

Kui sa teda järgid, ei eksi sa;

kui sa tema poole palvetad, ei lange sa meeleheitesse,

kui sa teda mõtteis hoiad, ei libastu sa.

Las ta hoiab sind, ja sa ei kuku enam.

Las ta kaitseb sind, ja sa ei karda enam.

Tema juhtimisel ei väsi sa enam.

Tema soosingu toel jõuad sa sadamasse.

Püha Bernard (katkend teisest jutlusest, „Super Missus est“ 17)

3. PECCATORUM MISERERE – HALASTA MEIE, PATUSTE, PEALE

Antifoon lõpeb palvega – ainsa palvega selles antifoonis: “halasta meie, patuste, peale.

Kui me palume temalt halastust patuste eest – kelle hulka me kõik kuulume- siis on see sellepärast, et meie kõik vajame abi, sest meie headest kavatsustest ei piisa. Me oleme nõrgad, meie loomus on haavatud. Nagu püha Paulus ütleb: “Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, seda ma teen.” (Rm 7:19)

See abipalve Maarja poole on muidugi vajalik iga päev meie elus, aga sel advendiajal palugem temalt, et ta meie peale halastaks ja meid aitaks, et me saaksime oma hinged jõuludeks tõeliselt ette valmistada.

Oo Maarja, täht, mis merel teed juhatab,

VALGUSTA MIND, et näeksin oma hinge seisundit!

JUHATA MIND, et teaksin, milliseid muudatusi teha!

ANNA MULLE JULGUST, et oma otsuseid pidada!

Neitsi Maarja, Mere Tähe, roll ei ole meid enda poole tõmmata, vaid sadamasse juhatada. Meie elu kontekstis on see sadam Taevas, kus Jumal meid ootab. Advendi kontekstis on see sadam sõim, kus meie Lunastaja meid ootab.

Alma Redemptoris Mater, quae pervia caeli porta manes, et stella maris, succurre cadenti, surgere qui curat populo. Tu quae genuisti, Natura mirante, tuum sanctum Genitorem. Virgo prius ac posterius, Gabrielis ab ore sumens illud Ave, peccatorum miserere.Armas Lunastaja Ema, kes Sa oled taevavärav ja täht, mis merel teed juhatab:  appi tõtta langejale, aita rahvast kes püüab tõusta. Sina, kes Sa oled sünnitanud imelisel viisil oma Püha Looja. Neitsi enne ja pärast Poja sündi, Gabrieli huulilt tervitust Sa kuulsid – halasta meie, patuste, peale
ALMA REDEMPTORIS MATER – Choir of the Fathers of the Holy Spirit of Chevilly
Categories
Kirikuaasta Muusika

Kutsugem homme Püha Vaimu lauldes koos kogu Kirikuga!

Nelipühal, enne evangeeliumi lugemist, laulab kogu Kirik sekventsi “Veni Sancte Spiritus”.

Siin on link selle sekventsi kuulamiseks, avastamiseks, värskendamiseks või õppimiseks, et saaksime homme koos kogu Kirikuga lauldes palvetada!

VENI SANCTE SPIRITUS, Schola Gregoriana Mediolanensis, Direttore Giovanni Vianini
Püha Vaimu vägevus,
Süüta oma sügavus,
Kirkus meile särama.

Tule vaeseid aitama,
Vaimuvalgust jagama,
Valvama meid õpeta.

Oled parim lohutus,
Õnnis hingekülastus – 
Vaim meis üles ärata.

Mures oled leevendus,
Kuumal päeval jahedus – 
Silmist pisar kuivata.

Ustavate südamed,
Hinge aimamatud teed
Täida oma armuga.

Muidu kõik on mõttetu,
Patune ja sisutu,
Kui Sa meid ei juhata.

Puhtaks tee, mis rikutud,
Jooda põuast piinatut,
Hingehaavad paranda.

Meie kõrkust painuta,
Kalkus üles sulata,
Valest aita hoiduda.

Rohket heldust osuta,
Usulootust sisenda
Oma seitsme anniga.

Anna vooruslikkust Sa,
Surmatunniks valmista,
Lase õndsust pälvida.
Aamen. Halleluuja.

tõlge: Rein Õunapuu
Veni, Sancte Spiritus,
Et emitte coelitus,
Lucis tuae radium.

Veni pater pauperum,
Veni dator munerum,
Veni lumen cordium.

Consolator optime.
Dulcis hospes animae,
Dulce refrigerium.

In labore requies,
In aestu temeries,
In fletu solatium.

O lux beatissima,
Reple cordis intima,
Tuorum fidelium.

Sine tuo numine,
Nihil est in homine,
Nihil est innoxium.

Lava quod est sordidum,
Riga quod est aridum,
Sana quod est saucium.

Flecte quod est rigidum,
Fove quod est frigidum,
Rege quod est devium.

Da tuis fidelibus,
In te confitentibus,
Sacrum septenarium.

Da virtutis meritum,
Da salutis exitum,
Da perenne gaudium.
Amen. Alleluja.

Siin on teine link erakordselt ilusale teisele Halleluujale. See Halleluuja on palve Püha Vaimu poole. 

Alleluia 2 – Veni Sancte Spiritus tuorum corda fidelium – Schola Gregoriana Mediolanensis
Alleluia. V. Veni Sancte Spiritus, reple tuorum corda fidelium: et tui amoris in eis ignem accende. Alleluia.Halleluuja. (siin põlvitatakse) V. Tule, Püha Vaim, täida oma ustavate südamed ja süüta neis oma armastuse tuli. Halleluuja.
Categories
Kirikuaasta Muusika Palved

31. mai – palugem oma Kuningannat lauldes!

Täna, 31. mail on Kuninganna Maarja püha.
See püha on krooniks maikuule, mille katoliku Kirik on pühendanud Neitsi Maarjale.

 Veidi ajaloost

Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise dogma defineerimise sajanda aastapäeva tähistamiseks kuulutas paavst Pius XII 1954. aastal välja esimese Maarja-aasta Kiriku ajaloos.

Maarja-aasta lõpu poole, 11. oktoobril, seadis Pius XII sisse Neitsi Maarja Kuningannaks kuulutamise püha, mida tähistatakse 31. mail.

Mõned nädalad hiljem, 1. novembril, austati väga iidset ja auväärset Salus Populi Romani ikooni protsessiooniga Santa Maria Maggiore basiilikast Püha Peetruse basiilikasse, kus paavst ta hinnaliste kroonide ja juveelidega ehtides kuningannaks kroonis.

 Katoliiklased, austagem oma Kuningannat!

Liturgilise aasta jooksul lauldakse ja palvetatakse vastavalt kirikuaasta ajale nelja Neitsi Maarjale pühendatud antifooni:

  • Alma Redemptoris Mater, mida lauldakse advendiaja 1. pühapäevast küünlapäevani
  • Ave Regina Caelorum, mida lauldakse küünlapäevast Suure Neljapäevani
  • Regina Caeli, mida lauldakse Ülestõusmispühast Pühima Kolmainsuse pühani
  • Salve Regina, mida lauldakse Pühima Kolmainsuse pühast advendiaja alguseni.

Ave Regina Caelorum” tähendab “Ole tervitatud, Taevakuninganna

Regina Caeli laetare” tähendab “Taevakuninganna, rõõmusta

Salve Regina”  tähendab “Ole tervitatud, Kuninganna”.

Siin on link kuulamiseks: Regina Caeli (pidulik) · Hortus Musicus 2005

Regina coeli, laetare, alleluia.
Quia quem meruisti portare, alleluia.
Resurrexit sicut dixit, alleluia.
Ora pro nobis Deum, alleluia.

Taevakuninganna, rõõmusta, halleluuja, sest see, keda väärisid kanda, halleluuja, on üles tõusnud, nagu ütles, halleluuja. Palu meie eest Jumalat, halleluuja.  

Tõlkis Siivi Mänd

Categories
Kirikuaasta Muusika

Ülestõusmispüha ei ole möödas! 

Tähistagem ülestõusmisnädalat Kiriku ülistuslauluga! 

Rõõm Ülestõusmispühast ei lõpe Ülestõusmispühapäeval, vaid jätkub veel kaheksa päeva – seda ajavahemikku kutsutakse ülestõusmisoktaaviks. 

Põlise kombe kohaselt lauldakse või retsiteeritakse oktaavi kõigil päevil pühal Missal 11. sajandist pärit sekventsi Victimae Paschali Laudes

See iidne laul jutustab elu ja surma heitlusest, kus Kristus, tõeline paasaohver, võidutseb surma üle ja lepitab meid Isaga. See jutustab loo Maarja Magdaleenast, kes leiab surnuist üles tõusnud Kristuse tühja haua ja linad, mis olid katnud Tema pead ja ihuliikmeid, ning kuulutab: “Kristus, minu lootus, on üles tõusnud!”

Kasutagem siis seda nädalat hästi, et lugeda ja mõtiskleda selle võrratu sekventsi sõnade üle! 

Siin on link kuulamiseks: Victimae Paschali Laudes · Hortus Musicus 2005

Victimae Paschali laudes immolent Christiani.
Agnus redemit oves; Christus innocens Patri reconciliavit peccatores.

Mors et vita duello conflixere mirando; dux vitae mortuus, regnat vivus.

Dic nobis, Maria, quid vidisti in via? Sepulchrum Christi viventis et gloriam vidi resurgentis.

Angelicos testes, sudarium et vestes. Surrexit Christus spes mea: praecedet vos in Galilaeam.

Scimus Christum surrexisse a mortuis vere; tu nobis, victor Rex, miserere.

Amen. Alleluia.

Paasaohvritallele nüüd laulgu kiitust kristlased. Tall lunastand on lambad; lepitand on süüta Kristus Isaga meid, patuseid.

Surm ja elu imeliselt võitlesid; elu juht küll suri, nüüd elavana valitseb.

Ütle meile, Maarja, mida teel sa nägid? – Elava Kristuse hauda nägin ja Ülestõusnu auhiilgust. 

Tunnistajaid nägin ingleid, surilina ja riideid. Tõusnud üles on Kristus, mu lootus, teie eel ta läheb Galileasse. 

Teadkem nüüd: Kristus tõesti tõusnud surnuist on. Sa, võitja Kuningas, halasta meie peale. 

Aamen, halleluuja.

Jäägu alles tõeline Ülestõusmispüha rõõm koos lootusega ja tänulikkusega Jumala vastu!

Sel õnnistatud ajal, mis on sel aastal ka leinaperiood katoliku Kirikus, jätkakem palvetamist paavst Franciscuse hinge eest!

Tõlkis Siivi Mänd

Categories
Gregooriuse laul Kirikuaasta Muusika

Rorate caeli- kuidas vaimulik muusika aitab meil advendiajal palvetada.

Rorate caeli on gregooriuse hümn, mida Kirik kutsub meid advendiajal palvetama.

See hümn, mis on inspireeritud mitmest Pühakirja salmist (Jesaja, Nutulaulud, Exodus), viib meid Vana Testamendi õhkkonda – perioodi, mil Õiged – olles teadlikud inimkonna viletsusest pärast meie esivanemate pattude pärast – , ootasid pikisilmi Messia, Päästja tulekut.

Seesama teadlikkus meie viletsusest ja vajadusest Päästja järele peab meis igal aastal advendiajal ärkama.Pannes meid laulma, kuulama ja lugema neid väljavõtteid Vanast Testamendist, aitab Kirik meil palvetada, paluda ja oodata Päästjat parima võimaliku meelelaadiga.

Esimesed 3 salmi moodustavad väga võimsa palve. See on Jumala rahva palve, Kiriku palve, loodute palve oma Looja poole, laste palve oma Isa poole, patuste palve oma Päästja poole:

1. Ära vihastu Issand, ära pikalt meenuta me vaenulikkust; vaata püha linn on kõrbeks tehtud, Siion on kõrbeks muudetud: Jeruusalem on jäetud maha, Sinu pühitsemiste ja Su aujärje koda, kus laulsid kiitust Sulle meie isad.

2. Me patustasime ja saime ära rüvetatud. Me langesime kõik nagu puuleht: ja me süüteod kui tormid on viinud meid kaasa: Sa oled kinni katnud Oma palge meie eest ja heitnud meid me süütegude kätte.

3. Vaata, Issand, Oma rahva vaeva; ja saada Oma Saadik: läheta Talleke, loodu Valitseja, kõrbe kaljult Siioni tütre mäele: et Tema Ise võtaks meilt me vangistuse ikke.

Neljas salm ei ole enam palve, vaid vastus meie palvetele. Kuna meie viletsus on suur, võime heituda ja isegi kahelda, kas meil on õigust oodata ja Päästjat appi kutsuda. Kuid nagu hea ema, näeb Kirik meie muresid ette, rahustab meid ja lohutab. Laenates taas prohvet Jesaja sõnu neljanda ja viimase salmi jaoks, pakub Ta meile Päästja enda õrna vastuse:

4. Ole julge, ole julge Minu rahvas: peagi tuleb sinu pääste: miks oled sa murest murtud, kui uuendand on sind valu? Ma päästan sind, ära karda. Mina ju olen Issand, su Jumal, Iisraeli Püha, su Lunastaja.

Nii, et see hümn on kõik, mida me advendiajaks vajame:

Peale selle, ja samal ajal, kui Ta paneb meid mõtlema meie elu tegelikkuse üle,-me oleme patused-, soovib Kirik anda meile andestuse ja lootuse, olenemata meie vigadest.

„Jumal armastas maailma nii palju, et andis oma ainupoja; et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Püha Johannese 3:16)

On õige, et Meie Päästja tõi Suurel Reedel oma ristisurma läbi maailmale pääste, kuid läbi sajandite jätkub see päästmine meist igaühe jaoks. Seepärast advendiaeg ja veelgi enam jõuluaeg on just võimalus seda päästet meeles pidada.

Igal aastal, igal advendil, on see suurepärane ja armas vastus Päästjalt adresseeritud , mis on suunatud meile igaühele, kuid see on ka iga meie päev, iga hetk, kus me kukume, iga hetk, kus me patustame, et me kuuleme Teda meile ütlemas: “Ära karda, sest mina olen Issand, su Jumal, Iisraeli Püha, sinu Lunastaja.”

Võtkem ülejäänud advendiajal aega selle hümni lugemiseks, laulmiseks, kuulamiseks ja palvetamiseks!

Rorate Cœli · The Monks of Clear Creek. (Rorate Cœli: Marian Sounds of Advent)
Rorate coeli · Choeur Concinite de Louvain · Aerts Karel 1994

Vaimulik muusika puudutagu meie hinge ja aidaku jõuluootel palvetada!

Hümni tõlkis Fra Celestin

Categories
Kirikuaasta Muusika Palved

Hingedekuu viimane päev – Vaimulik muusika võib aidata meil palvetada lahkunute hingede eest!

Details

Missa 2. novembril 2024. Neitsi Maarja Puhtaima Südame kirik. Pääsküla.

Lahkunud hingede eest palvetamine ei tähenda midagi muud kui Jumala palumist, et ta vabastaks nad Puhastustulest. 

Lahkunud hingede missa tekstides on kõik, mida Katoliku Kirik soovib, et me lahkunud hingede eest palvetaksime:

  • Sisenemise palves öeldakse “Igavene puhkus” ja “igavene valgus”
  • Kirikupalves räägitakse “igavesest õndsusest”
  • Offertooriumis võime lugeda seda palvet: “Auline Kuningas ja Issand Jeesus Kristus, vabasta kõikide ustavate surnute hinged põrgukannatustest ja sügavast vangist”, “vabasta nad lõvilõugade vahelt, juhata nad pühasse valgusesse”
  • Agnus Dei ajal palume”Jumala Tall, anna neile rahu, anna neile igavene rahu”
  • Kommunioonipalve ajal mainitakse uuesti”igavest valgus”, “igavene puhkus”
  • Kommunioonijärgses palves mainitakse sõnu “Halastaja Jumal”, “puhastatud kõigist pattudest”, “saada õndsus igaveses valguses”

Muusikasse pannes on need sõnad veelgi tugevamad. Vaimulik muusika võib meil aidata mõista paremini tekstide sisu ja sellest tulenevalt paremini palvetada nii meile lähedaste hingede kui ka kõigi ustavate lahkunute eest.

Pakume teile võimalust kuulata Tomas Luis de Victoria (1548-1611 ) Reekviemimissa Introitust, mis peegeldab RAHU, ENESEKINDLUST ja LOOTUST, mis peab olema meie osaks, kui palvetame lahkunute hingede eest ja palume neile nii olulisi arme.

Kuulata saab ladinakeelse teksti transkriptsiooni ja ka tõlkega.