“Valmistage Issandale tee, tehke õigeks tema teerajad!”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 4: 1–5
Vennad! Nõnda siis pidagu inimene meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks. Ent majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. Aga see on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni inimlik kohtupäev, ka ma ise ei mõista enda üle kohut, sest ma ei tea enesel olevat ühtegi süüd. Kuid selle põhjal ei ole ma veel õigeks mõistetud, sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab. Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.
Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 3: 1–6
Keiser Tibeeriuse valitsemise viieteistkümnendal aastal, kui Pontius Pilaatus oli Judea maavalitseja ja Heroodes Galilea nelivürst, tema vend Filippus aga Iturea ja Trahhoniitisemaa nelivürst ja Lüsaanias Abileene nelivürst, kui Hannas ja Kaifas olid ülempreestrid, tuli Jumala sõna Sakariase poja Johannese peale kõrbes. Ta käis läbi kogu Jordani ümberkaudse maa ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks, nagu on kirjutatud prohvet Jesaja sõnade raamatus: «Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke õigeks tema teerajad! Kõik kuristikud täidetagu ning kõik mäed ja kingud alandatagu, ja kõverikud saagu sirgeks, ja mis konarlik, tasaseks teeks, siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet!»
O Clavis David, et sceptrum domus Israel ; qui aperis, et nemo claudit ; claudis, et nemo aperit : veni, et educ vinctum de domo carceris, sedentem in tenebris et umbra mortis.
Oo Taaveti Võti ja Iisraeli koja valitsuskepp,Sa avad ja ükski ei sule, Sa suled ja ükski ei ava: tule ja vabasta vangistusest vang, kes istub pimeduses ja surma varjus.
O Clavis David – CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten. Gregorian Chants (Advent) 2005
Selle antifooni keskne kujund on Jesaja 22. peatükis mainitud võti, mis sümboliseerib Kristust. Vanas Testamendis tähistab see võti võimu ja juurdepääsu riigivalitsemisele. Võti anti Eljakimile koos vastutusega valitseda Iisraeli kuninga äraolekul. Võtme sümbol kuulutab ette Jeesuse rolli meie juhi ja ülima autoriteedina, kelle käes on Taevariigi võtmed.
Selle antifooni üle mõtiskledes tuletagem meelde Kristuse autoriteeti ja Tema võimu avada Taevaväravad. Just nagu Jesaja salmide võti andis Eljakimile ligipääsu kuningriigile, avab Jeesus, Taaveti Võti, meile tee igavesse ellu ja lunastusse. Tema on see, kes juhatab meid Jumala juurde ja rajab maa peale oma kuningriigi.
Taaveti Võtme antifoon kutsub meid üles tunnistama Kristuse autoriteeti ja sellele alluma. See tuletab meile meelde, et vaid Temal üksi on meelevald avada uksed, mis lahutavad meid Jumalast, ja viia meid Tema juurde.
Seda antifooni palvetades tunnistagem Jeesust Taaveti Võtmena ja allutagem oma elu Tema juhtimisele. Uskugem kindlalt, et Tal on võim avada Taevaväravad ja tuua meid Jumalale lähemale.
O Radix Iesse, qui stas in signum populorum, super quem continebunt reges os suum, quem gentes deprecabuntur : veni ad liberandum nos, iam noli tardare.
Oo Iisai Juur, kes sa seisad rahvaile lipuks, kelle ees kuningad sulgevad oma suud, keda paganad anuvad:tule ja päästa meid, ja ära viivita.
O Radix Jesse – CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten. Gregorian Chants (Advent) 2005
See antifoon paneb meid mõtlema Jeesuse sugupuu üle, mis ulatub tagasi Iisaini, kuningas Taaveti isani. Jeesuse põlvnevus Iisaist on märgilise tähtsusega, kuna täidab tõotuse Messia kohta, kes pidi võrsuma Taaveti suguharust ja rajama igavese kuningriigi.
Iisai oli lihtne mees, kelle pojast Taavetist sai Iisraeli vägevaim kuningas. Iisai juure sümbol tähistab Jeesuse tagasihoidlikku päritolu, kes sündis Petlemmas, Taaveti linnas. Nii nagu juur on peidus maa all, ei olnud ka Jeesuse tõeline pale Messiana alguses kõigile nähtav.
Jeesuse kujutamine Iisai juurena sümboliseerib Tema sidet Taaveti ja Taaveti sooga ning suunab meid mõtisklema neile antud tõotuse täitumise üle. Jeesus on kauaoodatud Kuningas, kes toob meile pääste ja rajab kuningriigi, millele ei tule lõppu.
Mõtisklegem seda Oo-antifooni palvetades Jeesuse põlvnevuse ja Taavetile antud lubaduse täidemineku üle. Tunnistagem Teda Taaveti trooni õige pärijana ja allutagem oma elu Tema juhtimisele. Leidkem lootust ja kindlust selles, et Jeesus on tõotatud Messias, Iisai juur, kes toob meile lunastuse ja igavese elu.
O Adonaï, et Dux domus Israel, qui Moysi in igne flammæ rubi apparuisti, et ei in Sina legem dedisti : veni ad redimendum nos in bracchio extento.
Oo Issand, Iisraeli rahva vürst, kes Sa ilmusid Moosesele põlevas põõsas ja andsid talle Siinai käsud: tule, ja oma väljasirutatud käega lunasta meid.
O Adonai – CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten. Gregorian Chants (Advent) 2005
Issanda antifoon paneb meid mõtisklema Kristuse kui Iisraeli rahva juhi üle. See tiitel on võetud Hesekieli ettekuulutusest, milles Jumal tõotab tõsta karjase oma rahvast juhtima. Vanas Testamendis oli see roll Moosese käes, kes viis Iisraeli rahva välja Egiptuse vangipõlvest.
Uues Testamendis näeme ettekuulutuse täitumist Kristuses, kes on meie juht. Ta ei juhi mitte ainult Iisraeli rahvast, vaid ka kõiki teisi, kes tahavad Teda järgida. Nagu Mooses juhatas kunagi hädaohust välja iisraellased, nii näitab Kristus õiget teed meile.
Meie juhina suunab, kaitseb ja ohjab Kristus meid. Ta suunab meid eemale patust ja juhib meid püha elu suunas. Nii, nagu Mooses kostis iisraellaste eest, palub Kristus oma Isa ees meie eest.
Tunnistades Kristust oma juhina, tunnustame Tema autoriteeti oma elus. Me allume Tema õpetusele ja järgime Tema eeskuju. Nii tehes elame vabaduses ja külluses, mis tuleneb sellest, et Tema näitab meile teed.
Seda antifooni palvetades mõtisklegem Kristuse juhirolli üle oma elus. Surugem alla omaenda ihad ja püüdlused ja laskem Tal endale teed näidata. Usaldagem Tema tarkust ja järgigem Tema juhatust kindlas veendumuses, et Ta on täiuslik juht, kes ei vii meid iialgi eksiteele.
O Sapientia, quæ ex ore Altissimi prodisti, attingens a fine usque ad finem, fortiter suaviter disponensque omnia: veni ad docendum nos viam prudentiæ.
Oo Tarkus, mis tuleb Kõigekõrgema suust ja ulatub maailma äärest ääreni ja valitseb kõike hästi: tule ja näita meile arukuse teed.
O Sapientia – CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten. Gregorian Chants (Advent) 2005
See antifoon suunab meid mõtlema Kristusest kui Tarkusest. Tiitel on ajendatud Õpetussõnade raamatu 8. peatüki salmidest, mis käsitlevad Tarkust kui jumalikku olemit. Selle isikustatud Tarkuse seost Kristusega näeme Johannese evangeeliumis (1: 11–14), kus Kristust kujutatakse lihakssaanud Sõnana.
Õpetussõnade raamatus mõeldakse Tarkuse all enamat kui vaid teadmisi või intelligentsust. Tarkus tähendab sügavat arusaamist Jumala teguviisidest ja võimet seda arusaamist oma elus rakendada. Kehastunud Tarkusena on Kristus meile jumaliku tarkuse ammutamise ülimaks lätteks.
Tarkuse antifoon kutsub meid üles ihkama oma ellu Kristust, kes on tõelise tarkuse allikas. See toob meile meelde, et tarkuseni ei vii ilmalikud püüdlused ega inimlik teadmus, vaid suhe Kristusega. Otsides Kristust ja elades kooskõlas Tema õpetusega, kasvame ka tarkuses ja arukuses.
Vastuolulisi sõnumeid ja ideoloogiaid täis maailmas õhutab see antifoon meid võtma Kristus oma teejuhiks. Tema on see, kes näitab meile valgust ja juhib meid mööda tarkuse radu.
Palvetades Tarkuse antifooni, avagem oma südamed Kristuse tarkusele ja proovigem igal pool ja igas olukorras talitada Tema jumaliku tarkuse järgi.
“Issand on ligidal! Ärge muretsege millegi pärast, vaid kõigis palumistes ja anumistes koos tänuütlemisega saagu Jumalale teatavaks teie vajadused. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses, meie Issandas.”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele, Fl 4: 4–7
Vennad! Olge alati rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Teie mõõdukus olgu teada kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege millegi pärast, vaid kõigis palumistes ja anumistes koos tänuütlemisega saagu Jumalale teatavaks teie vajadused. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Järg pühast evangeeliumist Johannese järgi, Jh 1: 19–28
Sel ajal läkitasid juudid Jeruusalemmast preestreid ja leviite Johannese juurde küsima: «Kes sina oled?» Tema tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: «Mina ei ole Messias.» Ja nad küsisid temalt: «Kes siis? Kas sa oled Eelija?» Ja ta ütles: «Ei ole.» «Kas sa oled prohvet?» Aga tema vastas: «Ei.» Siis nad ütlesid talle: «Kes sa siis oled, et saaksime anda vastuse neile, kes meid läkitasid? Kelleks sa ennast nimetad?» Ta lausus: «Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.» Aga läkitatud olid variseride seast. Ja need küsisid Johanneselt: «Kui sa ei ole Messias ega Eelija ega prohvet, miks sa siis ristid?» Johannes vastas neile: «Mina ristin veega, aga teie keskel seisab see, keda teie ei tea. Tema on see, kes tuleb pärast mind, kes oli enne mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.» See juhtus Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.
Advendiaja algusest peale pole Neitsi Maarja antifoon enam Salve Regina, vaid Alma Redemptoris Mater (loodud 11. sajandil) ja see jätkub kuni 2. veebruarini. (Antifooni kuulamise link on selle artikli allosas)
Selle liturgilise kalendriga seotud muudatuse kaudu soovib Kirik, nagu armastav Ema, meid igal aastal aidata – aidata meil mitte ainult advendiaega siseneda, vaid ka selles ustavalt jõululaupäevani püsida.
Kes võiks veel paremini kui Neitsi Maarja meid aidata seda ootamisaega viljakalt veeta ja seeläbi meid ette valmistada, võtmaks vastu Päästjat jõululaupäeval puhastunud ja üha armastavama südamega?
Just tema kaudu, tema imelise emaduse kaudu, sai Jumal Poeg lihaks, et tulla maailma kõiki hingi päästma.
Just temaga, kes ootas Päästja sündi, nii suure armastuse ja heldusega, saame meie oodata jõule õiges meeleolus.
Antifoon Alma Redemptoris Mater saab siin meid aidata olla õiges meeleseisundis.
Selles artiklis vaatleme kolme väljendit sellest antifoonist:
1. REDEMPTORIS MATER – LUNASTAJA EMA
Selle antifooni alguses hüüame Maarjat kui “Redemptoris Mater” – “Lunastaja Ema“. Me tunneme seda tiitlit hästi ja kasutame seda sageli. Kasutagem aga advendiaega ära, et seda mitte kergekäeliselt hääldada, kuna, teatud mõttes, sisaldab see kogu tõde jõulust.
Jõulud on ennekõike ja ainuüksi Lunastaja sünni aastapäev.
Sõna “Lunastaja” on väga võimas sõna, mis omistatakse ainult Jeesusele. “Lunastaja” tähendab „see, kes on meie eest tasunud”. Jumal saatis oma Poja maa peale, et vabastada inimkond patu orjusest. Ja selle lunastuse hind oli Tema kannatus ja surm ristil. See on kõrgeim hind, mis on üldse olemas.
Sõna „Lunastaja“ viitab „lunastatavatele inimestele“. Need „lunastatavad inimesed“ oleme meie, igaüks meist, aga ka kõik need, keda me armastame, kõik need, keda me tunneme ja kõik hinged maa peal.
Iga kord, kui me pöördume Maarja poole selle „Lunastaja Ema“ tiitliga, tuletagem endale meelde seda tuntud tõde, millele me kunagi piisavalt ei mõtle: „Jeesus, kes jõuluööl Maarjast sündis, on minu Lunastaja! Ta tuli maa peale, et meid lunastada, päästa meid igavesest surmast.“
Jeesus ise ütles, et Ta tuli maa peale “otsima ja päästma kadunut” (Lk. 19:10).
Ta kuulutas ka, et Ta “ei tulnud, et teda teenitaks, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest.” (Mt. 20:28)
Sel õnnistatud advendiajal olgu mõte meie lunastusest sageli meie meeles! Tema, kes oma sünniööl puhkas sõimepuul, on see sama, kes lasi end ristipuu külge lüüa, et meid päästa.
Aidaku Lunastaja Ema meil valmistuda TÕELISEKS JÕULUVAIMUKS ja aidaku meil end mitte lasta üle koormata puhtalt materialistliku jõulumeeleolu poolt, mida ühiskond meile peale surub!
Nii paljud inimesed tähistavad jõule, teadmata või mõtisklemata selle püha tõelise tähenduse üle! Jõuludega seotud pidustused saavad olla vaid ülevool ja sära TÕELISEST JÕULURÕÕMUST, mis tuleneb mälestuses, et Jumala Poeg sai inimeseks, et lunastada inimkond ja seega anda talle võimalus Taevasse pääseda.
2. STELLA MARIS – TÄHT, MIS MEREL TEED JUHATAB
Seejärel nimetatakse Maarjat „Stella Maris“ – “Mere Täheks”. Selles tiitlis peituv mõte on väga ilus: Maarja on Täht, mis juhib hingi elumerel. Paljud pühakud on seda mõtet arendanud. Nende hulgas püha Bernard (1090–1153) oma üleskutses „Tõsta oma silmad tähe poole!“.
Tema sõnad on aidanud ja toetavad jätkuvalt paljusid inimesi, kes võitlevad kiusatuste, heidutuse ja meeleheitega. Kuna me kõik oleme elumerel, puudutavad tema sõnad meid kõiki ja tema pakutav ravim on abiks igaühele meist.
Oo inimene, kes iganes sa poleks, kes end selle maailma tormides ja marudes tunned ulgumerele triivivat, ära pööra oma pilku selle tähe valguselt.
Kui kiusatuse iilid sind räsivad ja tee sind raskuste karidele paiskab, siis tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.
Kui uhkuse, auahnuse ja kadeduse lained sind pillutavad, tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.
Kui viha, ahnus või ihulikud ahvatlused su hingelaeva kõigutavad, tõsta oma silmad Maarja poole.
Kui sa oma pattude raskusest piinatult, mustast südametunnistusest häbistatult ja ähvardavast kohtumõistmisest kohutatult oled langemas kurbuse kuristikku, meeleheite süvikusse, siis pöördu mõttes Maarja poole.
Ohtudes, ärevuses ja rõhuvatel hetkedel kutsu Maarja appi, hüüa tema poole.
Ärgu ta nimi eales su huuli hüljaku ega südamest taganegu. Et tema eestkostet väärida, ära iial lakka käimast tema jälgedes.
Kui sa teda järgid, ei eksi sa;
kui sa tema poole palvetad, ei lange sa meeleheitesse,
kui sa teda mõtteis hoiad, ei libastu sa.
Las ta hoiab sind, ja sa ei kuku enam.
Las ta kaitseb sind, ja sa ei karda enam.
Tema juhtimisel ei väsi sa enam.
Tema soosingu toel jõuad sa sadamasse.
Püha Bernard (katkend teisest jutlusest, „Super Missus est“ 17)
3. PECCATORUM MISERERE – HALASTA MEIE, PATUSTE, PEALE
Antifoon lõpeb palvega – ainsa palvega selles antifoonis: “halasta meie, patuste, peale.“
Kui me palume temalt halastust patuste eest – kelle hulka me kõik kuulume- siis on see sellepärast, et meie kõik vajame abi, sest meie headest kavatsustest ei piisa. Me oleme nõrgad, meie loomus on haavatud. Nagu püha Paulus ütleb: “Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, seda ma teen.” (Rm 7:19)
See abipalve Maarja poole on muidugi vajalik iga päev meie elus, aga sel advendiajal palugem temalt, et ta meie peale halastaks ja meid aitaks, et me saaksime oma hinged jõuludeks tõeliselt ette valmistada.
Oo Maarja, täht, mis merel teed juhatab,
VALGUSTA MIND, et näeksin oma hinge seisundit!
JUHATA MIND, et teaksin, milliseid muudatusi teha!
ANNA MULLE JULGUST, et oma otsuseid pidada!
Neitsi Maarja, Mere Tähe, roll ei ole meid enda poole tõmmata, vaid sadamasse juhatada. Meie elu kontekstis on see sadam Taevas, kus Jumal meid ootab. Advendi kontekstis on see sadam sõim, kus meie Lunastaja meid ootab.
Alma Redemptoris Mater, quae pervia caeli porta manes, et stella maris, succurre cadenti, surgere qui curat populo. Tu quae genuisti, Natura mirante, tuum sanctum Genitorem. Virgo prius ac posterius, Gabrielis ab ore sumens illud Ave, peccatorum miserere.
Armas Lunastaja Ema, kes Sa oled taevavärav ja täht, mis merel teed juhatab: appi tõtta langejale, aita rahvast kes püüab tõusta. Sina, kes Sa oled sünnitanud imelisel viisil oma Püha Looja. Neitsi enne ja pärast Poja sündi, Gabrieli huulilt tervitust Sa kuulsid – halasta meie, patuste, peale
ALMA REDEMPTORIS MATER – Choir of the Fathers of the Holy Spirit of Chevilly
“Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» Ja Jeesus vastas neile: «Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulsite ja nägite: pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi.”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, Rm 15: 4–13
Vennad! Mis iganes kirjutatud on, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Pühakirja lohutuse kaudu oleks lootust. Kannatlikkuse ja tröösti Jumal aga andku teile, et te mõtleksite vastastikku sedasama Kristuse Jeesuse eeskuju kohaselt, et te ühel meelel ja ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on teid vastu võtnud Jumala auks. Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus on saanud ümberlõigatute teenriks Jumala tõe pärast, esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks; paganad aga ülistavad Jumalat halastuse eest, nagu on kirjutatud: «Seepärast ma tunnistan sind paganate ees ja laulan kiitust Sinu nimele.» Ja taas ta ütleb: «Rõõmustage, paganad, koos tema rahvaga!» Ja taas: «Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad!» Ja Jesaja ütleb taas: «Iisai juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!» Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 11: 2–10
Sel ajal, kui Johannes vangihoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta kaks oma jüngritest temalt küsima: «Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» Ja Jeesus vastas neile: «Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulsite ja nägite: pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahandu minu pärast!» Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: «Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat pilliroogu? Või mida te tahtsite näha? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehme riide kandjad on kuningakodades. Või mida te läksite vaatama? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes valmistab sinu tee su ees.»
“Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega!”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, Rm 13: 11–14
Vennad! Teadke, et käes on tund meil juba unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me kord uskusime. Öö on lõpule jõudnud ja päev läheneb. Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega.
Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 21: 25–33
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Päikesel ja kuul ja tähtedel on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus mässava mere kohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks kogu maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees suure väe ja auhiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!» Ja ta rääkis neile võrdumi: «Vaadake viigipuud ja kõiki puid: kui nad juba pakatavad, siis te teate, et suvi on juba lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, teadke, et Jumala kuningriik on lähedal! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»
“Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.“
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, Kl 1: 9–14
Vennad! Me ei ole lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises ning saaksite vägevaks kindlaina igas vooruses tema kirkuse tugevust mööda; et te kõiges püsivalt ja pika meelega ning rõõmuga tänaksite Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 24: 15–35
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud – kes loeb, mõelgu sellele! – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil! Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial. Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi. Kui siis keegi teile ütleb: «Ennäe, Kristus on siin!» või «Ennäe, seal!», ärge uskuge, sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid. Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud. Kui teile siis öeldakse: «Ennäe, ta on kõrbes!», ärge siis minge välja; «Ennäe, ta on kambrites!», ärge siis uskuge! Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine. Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad. Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni. Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»
