Rubriik: Kirikuaasta

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!”

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 4: 1–6

Vennad! Mina, kes olen vang Issanda pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses, ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest;  üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 22: 34–46

Sel ajal astusid variserid Jeesuse juurde. Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates: «Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?» Jeesus vastas talle: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.» Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt: «Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?» Nad ütlesid talle: «Taaveti.» Tema lausus neile: «Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!? Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?» Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.

“Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.”

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 3: 13 –21

Vennad!  Ma kutsun teid üles mitte loobuma, kui mind ahistatakse teie pärast  – see on teie aukirkus. Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga isadus taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma aukirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või mõelda, temale olgu au Kirikus ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 14: 1 –11

Sel ajal sündis, et kui Jeesus hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda. Ja vaata, tema ees oli üks vesitõbine inimene. Ja Jeesus hakkas rääkima ja ütles seadusetundjatele ja variseridele: «Kas hingamispäeval tohib teha terveks või ei tohi?» Nemad aga vaikisid. Ja haiget puudutades parandas Jeesus tema ja laskis tal minna. Ja nendele ta ütles: «Kes on teie seast, kelle eesel või härg kukub kaevu, et ta kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval?» Ja nad ei osanud selle peale midagi vastata. Aga Jeesus rääkis ka neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna, märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti: «Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem, ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika; vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika, et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber, tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes sinuga ühes lauas istuvad. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.»

“Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab ka lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu. Ärgem tüdigem head tehes.” Püha apostel Paulus

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast galaatlastele, Gl 5: 25, 26; 6: 1–10

Vennad! Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus. Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad! Vennad, kui inimest peaks ka tabatama mingilt üleastumiselt, siis teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga, jälgides ennast, et te ise ei satuks kiusatusse. Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Sest kui keegi arvab enese midagi olevat, olemata aga midagi, see petab iseennast. Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja olgu tal siis kiitus üksi iseendas, mitte teiste ees, sest igaühel on ju kanda oma koorem. Aga see, keda õpetatakse sõnaga, jagagu kõike head õpetajale. Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab ka lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu. Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke! Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 7: 11–16

Sel ajal läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast. Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja suur hulk linnarahvast saatis teda. Ja kui Issand nägi ema, oli ta halastusest liigutatud tema üle ja ütles: «Ära nuta enam!» Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: «Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!» Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi. Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: «Meie seas on tõusnud suur prohvet!» ja «Jumal on külastanud oma rahvast!»

” Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, 
see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja 
tähiseks, mille vastu räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk ” (Luuka 2:34-35)

Neitsi Maarja Seitse Valu:

1. Siimeoni ettekuulutus

2. Põgenemine Egiptusesse

3. Jeesuslapse otsimine templist

4. Kohtumine Kristusega Ristiteel

5. Kristuse ristilöömine

6. Kristuse mahavõtmine ristilt

7. Kristuse asetamine hauda

Jumal, sinu kannatuse ajal läbistas kooskõlas Siimeoni ettekuulutusega aurikka Neitsi ja Ema Maarja leebeima hinge valumõõk. Anna meile armuliselt, et kui me mälestame austusega tema kannatust ja südamehaava, võiksime kõikide ustavalt Risti all seisnud pühakute auväärt teenete ja eestpalvete läbi  õnnelikult saavutada sinu kannatuse viljad. (Kirikupalve)

Neitsi Maarja, valust tulvil ja pisarais seisad sa oma Poja meie Issanda ja Lunastaja Jeesuse Risti kõrval. V. Neitsilik Jumalasünnitaja, see, keda ei suuda haarata terve maailm, kannab risti kannatust – elu autor kes sai inimeseks. (Graduaal)

Maarja, taeva Kuninganna ja maailma Valitsejanna, seisis valust tulvil Meie Issanda Jeesuse Kristuse risti kõrval. (Halleluuja)

Neitsi Maarja Seitsme Valu on SSPXi Oblaatide kaitsepühak.

“Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.“

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele, Fl 2: 5–11

Vennad! Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks, et Issand Jeesus Kristus on Jumala Isa auhiilguses.

Järg pühast evangeeliumist Johannese järgi, Jh 12:  31–36

” Sel ajal ütles Jeesus juutide hulkadele: „Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst. Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.” (Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra). Rahvahulk vastas siis talle: „Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?” Jeesus ütles neile: „Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb. Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.”

14. september (mis langeb see aasta pühapäevale) on Risti ülendamise püha – päev, mil austame Kristuse Risti, vahendit, mille Ta oma eluohvriga pühitses meie pääsemise jaoks.

Rist on lunastuse märk – austagem seda, ülistagem seda!
Me austame risti, sest näeme selles Kuninga lippu, elupuud, lunastuse võidu mälestusmärki. Ärgem aga unustagem, et see on ühtlasi kannatava Kristuse piinariist.

Risti ülendamise pühaga mälestame kaht ajaloosündmust:

Esimene neist juhtus aastal 320, mil keiser Constantinuse ema püha Helena avastas Kolgata risti ja haua asukoha, mille peale roomlased olid rajanud Veenuse templi.

Teine on risti ülendamine Konstantinoopolis aastal 629. Keiser Herakleios tõi risti – mis oli Jeruusalemma vallutamisest aastal 614 olnud pärslaste valduses – tagasi Jeruusalemma ning kandis selle oma õlgadel läbi linna Kolgata mäele, Püha Risti kirikusse.

Kui keiser risti kandis, juhtus ime, mis on mõeldud õppetunniks meile kõigile. Jeruusalemma väravatel oli risti kandev keiser oli sunnitud äkitselt peatuma, kuna ei suutnud edasi minna. Patriarh Sakarias soovitas tal heita seljast uhke keisrirüü, kuna see ei sobi kokku Issanda alandliku ristiteega läbi Jeruusalemma. Purpurist, kroonist ja kingadest vabanenuna ning täis alandlikkust võis keiser raskusteta oma teed jätkata.

Õppigem sellest: meie jumalik Päästja tahab, et järgneksime Talle vaesuses ja alandlikkuses – sest ka Tema ise oli vaene ja alandlik.

Tõlkis Loviisa Mänd

“Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!”

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast galaatlastele, Gl 3: 16–22

Vennad! Tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: Ja sinu sugudele, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: Ja sinu soole, kes on Kristus. Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse. Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega. Milleks siis Seadus? See on üleastumiste pärast juurde lisatud, kuni tuleb sugu, kelle kohta oli antud tõotus, ja see on seatud inglite kaudu vahendaja käe läbi. Üksainus ei vaja vahendajat, Jumal on ju üks.  Kas Seadus on siis Jumala tõotuse vastu? Ei mingil juhul! Sest vaid siis, kui oleks antud seadus, mis suudab teha elavaks, tuleks õigus tõepoolest seadusest. Kuid Pühakiri on kõik oleva allutanud patule, et tõotus antaks neile, kes usuvad, usust Jeesusesse Kristusesse.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 17: 11–19

Sel ajal, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, läks ta Samaaria ja Galilea vahelt läbi. Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma. Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: “Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!” Ja neid nähes ütles Jeesus neile: “Minge näidake endid preestritele!” Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks. Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane. Jeesus kostis: “Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa? Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat ülistades, kui vaid see muulane?” Ja ta ütles talle: “Tõuse üles ja mine, sinu usk on su päästnud!”