“Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega!”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, Rm 13: 11–14
Vennad! Teadke, et käes on tund meil juba unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me kord uskusime. Öö on lõpule jõudnud ja päev läheneb. Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega.
Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 21: 25–33
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Päikesel ja kuul ja tähtedel on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus mässava mere kohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks kogu maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees suure väe ja auhiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!» Ja ta rääkis neile võrdumi: «Vaadake viigipuud ja kõiki puid: kui nad juba pakatavad, siis te teate, et suvi on juba lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, teadke, et Jumala kuningriik on lähedal! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»
“Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.“
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, Kl 1: 9–14
Vennad! Me ei ole lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises ning saaksite vägevaks kindlaina igas vooruses tema kirkuse tugevust mööda; et te kõiges püsivalt ja pika meelega ning rõõmuga tänaksite Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 24: 15–35
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud – kes loeb, mõelgu sellele! – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil! Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial. Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi. Kui siis keegi teile ütleb: «Ennäe, Kristus on siin!» või «Ennäe, seal!», ärge uskuge, sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid. Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud. Kui teile siis öeldakse: «Ennäe, ta on kõrbes!», ärge siis minge välja; «Ennäe, ta on kambrites!», ärge siis uskuge! Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine. Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad. Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni. Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»
„Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!” Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: „Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel.
Lugemine püha Pauluse kirjast filiplastele, Fl 3: 17–21 ; 4: 1–3
Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest. Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust, kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik. Niisiis, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja aupärg, püsige nõnda Issandas, armsad! Euodiat ma keelitan ja Süntühhet ma keelitan mõtlema ühtmoodi Issandas. Jah, ma palun ka sind, aus teekaaslane, võta oma hoolde need naised, kes on võidelnud evangeeliumi eest koos minu, Kleemensi ja mu teiste kaastöölistega, kelle nimed on eluraamatus.
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 9: 18–26
Sel ajal, kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: „Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!” Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid. Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust, sest naine mõtles endamisi: „Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!” Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: „Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel. Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka, siis ta ütles: „Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!” Aga nad naersid tema üle. Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles. Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.
Novembrit, mida nimetatakse hingede kuuks, tuleks mõista kui KUUD, MIS ON PÜHENDATUD puhastustules olevatele hingedeLE.
Puhastustules olevad hinged ei saa enda eest palvetada ega teha midagi muud oma kannatuste leevendamiseks. See fakt on piisav, et kutsuda meid nende eest palvetama. Lahkunud hinge eest palvetamine on tegelikult parim ja ka ainus viis, kuidas saame endiselt veel aidata ja näidata armastust oma armsate lahkunute vastu. See on suur heategu ka neile, kelle eest keegi kunagi ei palveta.
Nad loodavad meie peale!
“Pühad hinged ootavad innukalt usklike palveid, mis võivad neile indulgentse saada. Nende eestpalve on vägev. Palvetage lakkamatult. Me peame puhastustule tühjendama.” Püha Padre Pio
Eriti sel kuul palvetagem ja palvetagem palju, et leevendada ning isegi vabastada hingi puhastustulest!
R.I.P. – Requiescant in pace! – Nad puhaku rahus!
selle kohta, mis on puhastustuli, saate lugeda alljärgnevalt esile toodud, eelmisel aastal ilmunud artiklitest:
“Nad teavad kindlalt, et kuuluvad valitute hulka, ja see teadmine on neile otsatu rõõmu allikas. Nad teavad, et nad on määratud minema Taevasse.”
“Nad kannatavad kohutavalt mõtte pärast, et nad ei ole veel väärilised Jumala juurde minema ja Temaga igavesti koos elama.”
“Nad teavad, et kannavad oma pattude eest õiglast karistust, mis on vajalik selleks, et nad saaksid lõpuks puhastena Jumala auhiilgusesse ilmuda.“
“Järelikult ei saa Puhastustules viibivad hinged ise teha midagi selleks, et oma kannatusi lühendada.“
Kuidas siis saaksid Puhastustules kannatajad kiiremini Taevasse?
“Nad loodavad meie abile. Meie võimuses on Puhastustules kannatajatele teeneid lunastada.“
“Kuna meie võimuses on Puhastustules olijatele teeneid osutada, võime me oma igapäevastes palvetes ja eriti püha Missaohvri ajal paluda Jeesuselt, et nad pääseksid kiiremini kannatustest; tegelikult me isegi peame seda tegema.“
“Me saame neid aidata meeleparandustegudega.”
“(…) kui me saaksime täielikult aru sellest, kui hullusti Puhastustules kannatada tuleb, teeksime kõik, mis vähegi meie võimuses, et seal olijaid aidata ja sinna ise mitte sattuda.“
“(…)Seepärast tulebki meil mõtiskleda Puhastustule tõelisuse üle – me tahame ju kord saada ühendatud oma õdede-vendade, vanemate, sõprade ja ka nende arvutute hingedega, kellel ei ole kedagi, kes nende eest palvetaks. Seega peame Puhastustules olevate hingede eest sageli palvetama.“
“Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik!» Ja isand halastas sulasele, ta laskis tal minna ning kustutas tema võla.“
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 6: 10–17
Vennad! Saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse väes! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi varitsuste vastu! Meil ei tule ju võidelda liha ja vere vastu, vaid meelevaldade ja võimude, nende pimeduste valitsejate vastu selles ilmas, kurjuse vaimude vastu taevaalustes. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda kõiges täiuslikena püsima. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õigluse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõiges selles aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurivaimu põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 18: 23–35
Sel ajal rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna: «Taevariik on kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha. Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti. Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta. Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik!» Ja isand halastas sulasele, ta laskis tal minna ning kustutas tema võla. Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: «Maksa, mis sa võlgned!» Siis see kaassulane palus teda maha heites: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle!» Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab. Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud. Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: «Sa nurjatu sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!» Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes. Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.»
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, Kl 1: 12–20
Vennad! Täname Jumal-Isa, kes meid on teinud vääriliseks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus tema vere läbi, pattude andeksandmine. Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, nii nähtav kui nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja temas. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas ja ta on oma ihu, kiriku pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks. Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu Kristuses Jeesuses, meie Issandas, tema ristivere läbi.
Järg pühast evangeeliumist Johannese järgi, Jh 18: 33–37
Sel ajal ütles Pilaatus Jeesusele: «Kas sina oled juutide kuningas?» Jeesus vastas: «Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?» Pilaatus vastas: «Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?» Jeesus vastas: «Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.» Pilaatus ütles nüüd talle: «Sina oled siis ikkagi kuningas?» Jeesus vastas: «Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.»
Fatima lastele ilmudes palus Neitsi Maarja neil korduvalt palvetada Roosipärga, „et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu.“
Palvetage Roosipärga iga päev, et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu“. (13. mai)
„Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval; et te jätkaksite igapäevast Roosipärja palvetamist, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal – Roosipärja Emanda auks, sest ainult tema saab teid aidata.“ (13. juuli)
„Jätkake Roosipärja lugemist, et sõda lõppeks.“ (13. september)
„Jätkake igapäevast Roosipärja palvetamist. Sõda lõppeb varsti ja sõdurid pääsevad tagasi koju. (13. oktoober)
1917. aastal käisid tema palved muidugi siis möllava esimese maailmasõja kohta, aga see puudutab ka kõiki muid sõdu, kaasa arvatud seda, millesse igaüks meist kaasatud on. See käib meie sisemine sõja kohta, vaimse võitluse kohta, mida peame oma hingede pääsemise eest. Ainult Temaga saavutame me TÕELISE RAHU.
Maarja kuuendat ilmumist kommenteerides ütleb isa Stehlin oma raamatus „Fatima – A spiritual light for our times“ nii:
“Siin avaldab meie Emand Roosipärja teise suure toime: Roosipärg võib lõpetada sõja. Vaadelgem seda lähemalt.
Oleme aastas 1917, esimene maailmasõda on jõudnud oma kõige kohutavamasse järku. Euroopas on vaevalt mõni perekond, kes ei oleks pidanud oma poegi sõtta saatma, ja kõik valutavad selle pärast südant. Seetõttu on loomulik, et meie Emand räägib sageli sõjast ja lubab selle peatset lõppu.
Meie Emanda sõnum ei käi ainult 1917. aastal elanute poegade kohta, vaid laieneb nende kaudu kõigi ajastute kõikidele inimestele. (…)
Igaüks, kes tuleb Fatimasse, saab Neitsi Maarjalt tõotuse, et sõda lõppeb ja sõdurid naasevad koju. Kuidas aga seda mõista? Küsigem endalt, mida tähendab sõda ja eriti selle lõppemine igaühe jaoks meist.
Esiteks tähendab see, et võitleva Kiriku liikmetena on meie elu üks kristlik sõjakäik. Rahvastevahelised sõjad on vaid hea ja kurja, armu ja patu, meie Emanda ja saatana vahelise võitluse väline märk.
Sõjas läheb tarvis relvi, aga mitte ainult – et relvi tulemuslikult käsitseda, vajab sõdur korralikku väljaõpet. Tõhusaim relv, mille meie Emand meile andnud on, on Roosipärg. Neitsi Maarja tõotab pühalikult, et kui käsitseme seda relva nii, nagu tema, meie vägede ülemjuhataja, on ette näinud, saab sõda läbi. Siis naasevadki sõdurid koju, oma igavesse koju.
Teiseks – lahingus on alati kaotaja ja võitja; alati alistumine ja võit. Tõelise võidu saavutame Neitsi Maarja ja läbi tema nende kaudu, kes ustavalt Roosipärja saladuste üle mõtisklevad. Seda kinnitab Kirik, kes on nimetanud päeva, mil algselt tähistati Neitsi Maarja võite, püha Roosipärja Kuninganna pühaks.
Kolmandaks – sõja lõpp ja võit toovad RAHU. Temata ei ole võitu ega rahu. (…) Meie Emand tuli meile näitama, et tema on ainuke rahuallikas ja et ta soovib, et me saavutaksime rahu Roosipärja kaudu.
Seega on Roosipärg meie elu suur rahutooja.
Relvarahu on vaid tõelise rahu väline tingimus – rahu, mida püha Augustinus ja püha Aquino Thomas nimetavad korrast tulenevaks rahuks (tranquillitas ordinis).
Teame, et meie süda on lahinguväli ja kurat „käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata“. Hingerahu saavutada on raske, mistõttu oleme sageli rahutud, ärevil ja segaduses. Väikseimgi juhtumus võib rikkuda rahu meie südames.
Kui kallihinnaline on seetõttu meie Emanda lubadus, et Roosipärg toob meie südameisse korra ja tasakaalu. Ülim ja ehtsaim rahu on Jumala sõprus ehk elu pühitseva armu seisundis. Seegi tuleb meile ja säilib ainult tänu Roosipärjale. Enamgi veel, meie Emanda tõotus laieneb kõikidele olukordadele ja ka institutsioonidele, mis eluspüsimiseks rahu vajavad: perekondadele, koolidele, kogudustele, kloostritele, linnadele jne.”
Katkendid raamatust“Fatima – A spiritual light for our times”. Autor : Isa Karl Stehlin.
“Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 4: 23–28
Vennad! Saage uueks oma mõttelaadilt ja riietuge uue inimesega, kes on loodud Jumala järgi õigluses ja tõe pühaduses. Seepärast jätke vale ja rääkige igaüks tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle. Ärge andke maad kuradile! Kes seni varastas, ärgu varastagu enam, selle asemel tehku tööd oma kätega, mis on hea, et tal oleks jagada sellele, kes kannatab puudust.
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 22: 1–14
Sel ajal rääkis Jeesus ülempreestritele ja variseridele mõistu, kõneledes: «Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla. Taas ta läkitas teisi sulaseid: «Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!» Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära. Sellest kuuldes kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. Siis ta ütles oma sulastele: «Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!» Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi. Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Ja ta ütles talle: «Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?» Aga see ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijatele: «Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!» Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.»
Roosipärja palvetamine: tüütu tegevus, mida vältida, või õnnis hetk, mida igatseda?
Kuna Neitsi Maarja ise palub meil iga päev Roosipärga palvetada, võib ainuüksi sellise küsimuse kerkimine tunduda imelik. Ometi tekib see ikka ja jälle, sest hoolimata kogu heast tahtest – olgu me lapsed, noored või täiskasvanud – näib Roosipärja palvetamine meile tihti väsitav ja tüütu.
On tõesti nii, et paljud, isegi need, kes Maarjat siiralt armastavad ja austavad, eiravad tema palvet ja jätavad Roosipärja palvetamise hooletusse.
On ka nii, et paljud, kes Maarja palvele vastu tulles küll loevad Roosipärga, teevad seda vaid kohustusest. Nad arvestavad, et see võtab vaid 15–20 minutit, ja pärast seda võivad nad rahuliku südamega öelda, et on täitnud Kõigekõrgema tahtmise.
Ometigi – see tüütus ja pingutus, mis näib Roosipärja palvetamisega kaasnevat, ei tundu kokku käivat Neitsi Maarjaga, kes on parim kõigist emadest. Kas ta tõesti nõuab, et me iga päev niimoodi igavleksime? Või on asi hoopis selles, et meie ise ei mõista veel korralikult, mis on Roosipärg?
Kuidas muuta tüütu tegevus õndsaks hetkeks?
Erinevus on selles, kas me loeme Roosipärga või palvetame Roosipärga.
Kui me loeme Roosipärga ehk lausume ilma peatumata ühe palve teise järel, siis jah, Roosipärg on tõesti monotoonne ja igav. Kui me nii teeme, siis ongi Roosipärg vaid:
1 Usutunnistus
6 korda „Meie Isa“
6 korda „Au olgu“
6 korda „Oo mu Jeesus“
53 korda „Ole tervitatud Maarja“!
Ei saa olla nii, et meie Taevane Ema tahab, et me Roosipärga palvetades igavleksime. Kohe kindlasti ei palu ta meil iga päev sõnu tuulde loopida!
Roosipärja näol on ta meile kinkinud tohutu varanduse.
Roosipärg on varandus, kuna see on palve.
Roosipärjast saab õnnis hetk, kui me seda palvetame, mitte siis, kui me seda lihtsalt loeme.
Oma ülesehituselt on Roosipärg erinevate palvevormide kogum:
suuline palve
mõtisklev palve
palumine
1.Suuline palve
Püha Pius X katekismuse järgi on suuline palve “palve, mida väljendatakse sõnadega – ning muidugi jäägitu tähelepanu ja pühendumusega.”
Roosipärja puhul on suuline palve need palved, mis kokku moodustavad Roosipärja: Usutunnistus, „Meie Isa“, „Ole tervitatud Maarja“, „Au olgu“ ja „Oo mu Jeesus“.
Enamiku neist palvetest oleme saanud otse Taevast:
„Meie Isa“ õpetas meile Jeesus ise,
„Ole tervitatud Maarja“ koosneb suures osas peaingel Gabrieli sõnadest,
„Oo mu Jeesuse“ saime Fatima Jumalaemalt.
Need palved on seega väga täpsed ja täis usutõdesid.
Kuna me teame neid peast ja kordame sageli, kipume unustama nende tähenduse. Ometi on need palved äärmiselt sisukad ja tihedad. Ärgem unustagem, et nende kaudu pöördume me otse Püha Kolmainsuse, Issanda ja õndsa Neitsi Maarja poole, öeldes neile – olgu kiites või anudes – väga olulisi asju.
See ei tähenda, et peaksime neid palveid palvetades iga sõna juures peatuma, küll aga tuleks igale sõnale tähelepanu pöörata. Iga kord, kui palvetame „Meie isa“, „Ole tervitatud Maarja“, „Au olgu“või„Oo mu Jeesus“, kuuldakse meid Taevas! Ja need, kelle poole me pöördume, tõesti kuulavad meie kiitust ja palveid.
2. Mõtisklus
Lisaks suulisele palvele on Roosipärg mõtisklus Jeesuse ja Maarja elu tähtsamate sündmuste üle. Sellepärast ongi Roosipärg jaotatud saladusteks ja koosneb kolmest osast: rõõmurikkad saladused, valurikkad saladused, aurikkad saladused.
Enne iga saladust ütleme, mille üle me nende kümne „Ole tervitatud Maarja“ jooksul mõtiskleme.
Roosipärja 15 saladuse ajal oleme kutsutud mõtisklema inimkonna ajaloo tähtsaimate ehk selle päästmisega seotud sündmuste üle: Ingli kuulutamise päeval, mil Maarja ütles „jah“, tõi Jumala Poeg, inimeseks saanud Sõna, maailmale lunastuse.
Niisiis annab Roosipärg meile lisaks suulisele palvele ka võimaluse mõtiskleda. Palvest saab mõtisklev palve siis, kui pingutame, et tuua silme ette pildikesi Jeesuse ja Maarja elust (sellele saame kaasa aidata päris piltide vaatamisega). Stseenid, tegelased, nende sõnad, nende teod ja voorused annavad meile rikkalikku ainest reflekteerimiseks ja mõtiskluseks.
Kui meil on kindel tahe Roosipärja saladuste üle mõtiskleda ja sellele vastav hoiak, juhib Neitsi Maarja ise meid mööda „Ole tervitatud Maarjaid“ samm-sammult aina sügavamale rõõmu-, valu ja aurikastesse saladustesse. Niimoodi jõuamegi “Maarja kaudu Jeesuseni” ja meie hing saab maitsta tõelist vaimset toitu.
3. Palumine
Roosipärja saladuste üle mõtisklemine ülendab hinge, kuid hoiab meid samas realistlikuna: et igapäevaelu kõrvalt Maarja kaudu Jeesuse juurde jõuda, on meil vaja Jumala armu. Et seda saada, tuleb paluda.
Roosipärja saladuste viljad (neid on samuti 15) annavad meile kolmanda palvevormi: palumise.
Saladuste viljad on hindamatu vahend avastamaks, ihkamaks ja mis peaasi – palumaks Jeesuselt ja Maarjalt nende voorusi, mis on meie vaimseks kasvuks ja pääsemiseks hädavajalikud:
Rõõmurikkad saladused
Saladuste viljad
1. Ingli kuulutamine Neitsi Maarjale
Alandlikkus
2. Eliisabeti külastamine
Ligimesearmastus
3. Jeesuse sünd
Vaesus Vaimus
4. Jeesuse esitlemine templis
Kuulekus ja puhtus
5. Jeesuse leidmine templist
Kõikjalt Kristuse otsimine
Valurikkad saladused
Saladuste viljad
1. Jeesuse surmahirm Ketsemani aias
Kahetsus pattude pärast
2. Jeesuse piitsutamine
Lihasuretamine
3. Jeesuse kroonimine okaskrooniga
Uhkusest lahtisaamine
4. Jeesuse ristikandmine
Püsivus kannatuses
5. Jeesuse ristilöömine ja surm Ristil
Enese andmine teiste pääsemiseks
Aurikkad saladused
Saladuste viljad
1. Jeesuse surnuist ülestõusmine
Usk
2. Jeesuse Taevasseminek
Lootus ja igatsus Taeva järele
3. Püha Vaimu laskumine
Armastus ja apostellik agarus
4. Neitsi Maarja Taevassevõtmine
Arm heaks surmaks
5. Neitsi Maarja kroonimine Taevas
Pühendumine Neitsi Maarjale
Roosipärga palvetades palume paljusid asju. Selle palved sisaldavad juba iseenesest omakorda mitmeid eri palveid (kui nendest nimekiri koostada, tuleks see väga pikk ja sisukas); ka saladuste viljad on palved.
Kuna Jumal aga on headus ise, ei piira Ta seda, mida me võime paluda (arvestades, et meie palved on mõeldud hingede hüvanguks). Ärgem unustagem ka oma Taevast Ema, kes kostab meie eest oma jumaliku Poja ees.
Roosipärja kaudu on meil võimalik avada oma süda ja paluda mitte ainult enda, vaid ka teiste eest. Hea on palvetada Roosipärga või selle saladusi erinevate intentsioonidega – Kiriku eest, paavsti eest, puhastustules olijate eest, lähedase pöördumise või tervenemise eest, sõja lõppemise eest jne. Sellised helded ja apostellikud eestpalved liigutavad Neitsi Maarja südant.
Kokkuvõte
Ülesehituse poolest on Roosipärg justkui palvekool, kus on nii palju öelda, avastada, vaadelda, paluda, et tülpimusele ei tohiks seal ruumi jätkuda.
Eri palvevormid teevad Roosipärja mitmekesiseks ja seega sobilikuks ükskõik mis eas inimesele.
Roosipärja palvetades võib igaüks – vastavalt oma võimetele ja hingeseisundile – valida, millisele palvevormile ta keskendub. Ta võib mõelda sõnadele, mõtiskleda saladuste üle, paluda endale mõnd voorust või palvetada mõne kindla intensiooniga.
Kuna kipume kergesti hajevile minema, on kasulik palvevorme vaheldada, sest nii:
püsib meie mõte alati palves, ühel või teisel moel,
tõuseb meie palve lakkamatult Taeva poole,
ja meie hing – olles heas koolis – toitub ning kasvab tugevuses ja julguses.
“Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,» – siis ta ütles halvatule – «tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!“
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 1: 4–8
Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses! Te olete ju kõige poolest saanud rikkaks temas, igasuguses sõnas ja igasuguses mõistmises, kuna tunnistus Kristusest on teis kinnitatud, nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist. Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 9: 1–8
Sel ajal astus Jeesus paati ja tuli teisele poole järve oma kodulinna. Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: «Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!» Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: «See teotab Jumalat!» Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: «Mispärast te mõtlete kurja oma südames? Sest kumb on kergem, kas öelda: «Sinu patud on andeks antud!» või öelda: «Tõuse püsti ja kõnni!»? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,» – siis ta ütles halvatule – «tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!» Ja too tõusis ning läks koju. Seda nähes hakkasid rahvahulgad kartma ja ülistasid Jumalat, kes andis inimestele sellise meelevalla.
