Autor: sten

“Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda”

Lugemine püha Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 10: 6–13

Vennad! Ärge himustage kurja, nii nagu nemad himustasid. Ärge ka saage ebajumalateenijateks, nõnda kui mõned neist, nagu on kirjutatud: «Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.» Ärgem ka langegem kõlvatusse, nõnda kui mõned neist langesid ning ühel päeval hukkus kakskümmend kolm tuhat. Ärgem ka kiusakem Kristust, nagu mõned neist kiusasid ning hukkusid madude läbi. Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi. Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp. Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! Ärgu teid tabagu muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudaksite püsida.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 19:41–47 

Sel ajal jõudis Jeesus Jeruusalemma lähedale, ja kui ta nägi linna, nuttis ta tema pärast: «Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.» Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid, öeldes neile: «Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.» Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas.

“Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 8: 12–17

Vennad, me oleme küll võlglased, kuid mitte oma lihale, et peaksime liha järgi elama.  Sest kui te oma liha järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil liha teod suretate, siis te elate. Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: «Abba! Isa!» Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 16:1–9

Sel ajal ütles Jeesus ka jüngritele: «Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara. Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: «Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda! Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: «Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen. Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!» Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: «Kui palju sa võlgned mu isandale?» See ütles: «Sada vaati õli.» Tema aga ütles talle: «Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!» Seejärel ta küsis teiselt: «Aga kui palju sina võlgned?» See ütles: «Sada tündrit nisu.» Sellele ütles valitseja: «Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!» Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed. Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.»

“Mitte igaüks, kes mulle ütleb: «Issand, Issand!», ei saa taevariiki; vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see saab taevariiki sisse.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 6:19–23

Vennad! Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule, et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õigluse teenritena pühitsuse jaoks. Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õiglusest. Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd häbenete. Sest selle tulemus on surm. Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu. Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 7:15–21

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap te tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes mulle ütleb: «Issand, Issand!», ei saa taevariiki; vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see saab taevariiki sisse.»

“Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 6:3–11

Vennad! Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa auhiilguse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega, teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud. Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga, teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam, sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale. Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.

Järg pühast evangeeliumist Markuse järgi, Mk 8:1–9 

Sel ajal, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile: «Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.» Ja ta jüngrid vastasid talle: «Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?» Ja ta küsis neilt: «Mitu leiba teil on? Nemad ütlesid: «Seitse.» Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale. Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale. Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit. Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.

«Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!»

Lugemine püha Peetruse kirjast, 1Pt 3:8–15

Armsad! Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud. Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Sest «kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust. Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda,  sest Issanda silmad on õiglaste poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.» Kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head? Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. «Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge», vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.

Lugemine pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 5:20–24

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki! Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: «Tola!», peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: «Sina jäle!», peab minema tulepõrgusse. Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!»

«Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!» 

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 8:18–23 

Vennad! Minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase auhiilguse kõrval, mis meis ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt –, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste auhiilguse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid  meiegi, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust Jeesuses Kristuses, meie Issandas.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, 5:1–11
Sel ajal sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama, et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke. Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist. Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: «Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!» Siimon vastas talle: «Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.» Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas. Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: «Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!»  Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud. Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: «Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!»  Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

Jeesuse Pühima Vere püha asetas 1. juulile püha Pius X 1962. aastal.

Jeesuse Veri on meie lunastuse hind! Meie Issanda Pühima Südame ja Tema Pühima Vere vahel on väga olemuslik side.

Tema Veri ei valgunud mitte ainult Tema läbitorgatud Südamest ja Tema haavadest, Tema Pühim Veri on ka igal Missal peale Muutmist meie ees altaril karikas.

JEESUSE PÜHIMA VERE LITAANIA

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, halasta – Kristus, halasta

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, kuule meid – Kristus, võta meid kuulda

Jumal-Isa taevas – halasta meie peale

Jumal-Poeg, maailma Lunastaja – halasta meie peale

Jumal Püha Vaim – halasta meie peale

Püha Kolmainus Jumal – halasta meie peale

Kristuse, igavese Isa Ainusündinud Poja Veri – päästa meid

Kristuse, lihakssaanud Jumala Sõna Veri – päästa meid

Kristuse, uue ja igavese Lepingu Veri – päästa meid

Kristuse Veri, surmaahastuses maha nirisenud – päästa meid

Kristuse Veri, piitsutamisel valatud – päästa meid

Kristuse Veri, okaskroonimisel välja voolanud – päästa meid

Kristuse Veri, Ristil ära valatud – päästa meid

Kristuse Veri, meie õndsuse lunahind – päästa meid

Kristuse Veri, milleta pole pattude andeksandmist – päästa meid

Kristuse Veri, jook pühimas Armulauasakramendis ja hingede puhastus – päästa meid

Kristuse Veri, halastuse hoovus – päästa meid

Kristuse Veri, kurjade vaimude võitja – päästa meid

Kristuse Veri, märtrite vaprus – päästa meid

Kristuse Veri, usutunnistajate tugevus – päästa meid

Kristuse Veri, neitsite eluallikas – päästa meid

Kristuse Veri, ohusolijate tugi – päästa meid

Kristuse Veri, kannatajate leevendus – päästa meid

Kristuse Veri, nutjate lohutus – päästa meid

Kristuse Veri, meeleparandajate lootus – päästa meid

Kristuse Veri, surijate kergendus – päästa meid

Kristuse Veri, südamete rahu ja sulnidus – päästa meid

Kristuse Veri, igavese elu tagatis – päästa meid

Kristuse Veri, hingede pääste puhastustule sügavusest – päästa meid

Kristuse Veri, kõige kirkuse ja au vääriline – päästa meid

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – hoia meid, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – võta meid kuulda, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – halasta meie peale

P. Oma Verega oled Sa meid lunastanud, Issand.

K. Ja oled meid Jumala kuningriigi osalisteks teinud.

Palugem. Kõigeväeline Igavene Jumal, kes Sa seadsid oma ainusündinud Poja maailma Lunastajaks ja tahtsid saada lepitatud Tema Vere läbi: palume Sind, lase meil oma õndsuse lunahinda austada ja olla selle väega kaitstud maise elu hädaohtude eest, nii et võiksime selle viljast Taevas igavesti rõõmu tunda, Kristuse, meie Issanda läbi.

K. Aamen.

Tõlkis René Allik

Lugemine Apostlite tegude raamatust, Ap 12:1–11 

Neil päevil hakkas kuningas Heroodes mõnele Kirikust kurja tegema. Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.  Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.  Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua. Nii peeti siis Peetrust vangis, aga Kirik palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat. Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: „Tõuse kiiresti!” Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha. Ingel aga ütles talle: „Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!” Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: „Pane oma kuub selga ja tule minu järele.” Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust. Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest. Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: „Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juudi rahvas ootab.”

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 16:13–19

Sel ajal, kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Aga nemad kostsid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: „Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma Kiriku, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”