Seisukohavõtt Tema Ekstsellents piiskop Philippe Jourdani artikli kohta Postimehes 17. jaanuaril 2009
Olles vastutav P. Pius X Preestrite Vennaskonna tegevuse eest Ida-Euroopas ja ka Eestis, pean vajalikuks väljendada seisukohta piiskop Jourdani artikli suhtes 17. jaanuari Postimehes.
Artikkel esitab P. Pius X Preestrite Vennaskonda ja tema asutajat tahtliku lõhe tekitajatena katoliku Kirikus. On tõsiasi, et erinevatesse Vatikani II kirikukogu tekstidesse on võetud sisse õpetusi, mida Kirik on alati hukka mõistnud ja tagasi lükanud. Kuna Kiriku õpetus on muutumatu, sest see ei ole mitte inimese õpetus, vaid pärineb Kristuselt, kes on muutumatu, on need tekstid toonud Kiriku õpetusse sügava vastuolu ning koos sellega kutsunud esile ka kriisi, mille sarnast Kiriku ajalugu ei tunne. Peapiiskop Lefebvre’i ja P. Pius X Preestrite Vennaskonna kogu reaktsioon seisnes selles, et hoiti truudust Kristuse muutumatule õpetusele, ja selle eest karistati neid kui sõnakuulmatuid. Kuid see karistus on vastavalt Kiriku kanoonilisele õigusele kehtetu. Paavst Benedictus XVI mõistis seda ebaõiglust, mis P. Pius X Preestrite Vennaskonnale ja tema asutajale osaks on saanud, ja võttis tagasi ekskommunikatsioonidekreedi, mis käis piiskoppide kohta. Selle eest on miljonid katoliiklased kogu maailmas paavstile väga tänulikud.
Artikkel ei anna Püha Tooli ja P. Pius X Preestrite Vennaskonna praegustest suhetest õiget pilti. Ekskommunikatsiooni tagasivõtmise dekreet räägib ka ise järgnevatest sammudest, mis seisnevad peamiselt kõnelustes, milles käsitletakse vastuolusid sisaldavaid teoloogilisi küsimusi. Kuulekusest selle käsu vastu valmistab P. Pius X Preestrite Vennaskond praegu neid teoloogilisi arutlusi ette lootuses, et tõepoolest teostuks see, mida ütlevad ka piiskopi sõnad tema artiklis: „Nii maailm kui kirik vajavad inimesi, kes julgeksid otsida nii lepitust kui tõtt. Lepitamine ei tähenda loobumist tõest ja tõe tunnistamine ei võta võimalust lepitada.“
Seoses piiskop Williamsoni väljaütlemistega tahaksin ma täpsustada, et niihästi P. Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülem kui ka kõik selle liikmed on need väljaütlemised teravalt hukka mõistnud (pean muuhulgas vajalikuks selgitada, et piiskop Williamsoni intervjuu oli salvestatud pikka aega enne paavsti sammu, kuid lasti eetrisse selle sammuga samaaegselt, ning et piiskop Williamsonil oli kokkulepe ajakirjanikuga vestelda vaid usu ja moraaliga seotud teemadel, millest ajakirjanik ei pidanud kinni). Piiskop eemaldati seminari rektori ametikohalt ja ta ise on vabandanud paavsti ees oma mõtlematuse ja rumaluse pärast. Samuti teatas ta pressi vahendusel, et tahab uusimate ja kompetentseimate dokumentide läbitöötamisega kontrollida oma arvamuste õigsust. P. Pius X Preestrite Vennaskonna ülem nõuab temalt aga kiiret ja selget seisukoha muutmist, ilma milleta ei saa ta enam pikemalt jääda Vennaskonna liikmeks. Siinjuures tahan ma kinnitada, et piiskop Williamsoniga seotud afääril pole midagi pistmist Rooma ja P. Pius X Preestrite Vennaskonna vaheliste kontaktidega. Igale objektiivsele vaatlejale on selge, et seda õnnetut sündmust on kasutatud selleks, et mustata paavsti au ja traditsiooni järgivate katoliiklaste head nime.
Isa Karl Stehlin