“Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik!» Ja isand halastas sulasele, ta laskis tal minna ning kustutas tema võla.“
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 6: 10–17
Vennad! Saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse väes! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi varitsuste vastu! Meil ei tule ju võidelda liha ja vere vastu, vaid meelevaldade ja võimude, nende pimeduste valitsejate vastu selles ilmas, kurjuse vaimude vastu taevaalustes. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda kõiges täiuslikena püsima. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õigluse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõiges selles aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurivaimu põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 18: 23–35
Sel ajal rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna: «Taevariik on kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha. Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti. Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta. Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik!» Ja isand halastas sulasele, ta laskis tal minna ning kustutas tema võla. Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: «Maksa, mis sa võlgned!» Siis see kaassulane palus teda maha heites: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle!» Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab. Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud. Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: «Sa nurjatu sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!» Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes. Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.»