
20.septembril 1915. aastal sai Pater Pio nähtamatud stigmad (Kristuse haavad). Kolme aasta pärast muutusid need nähtavaks.
Kui Pio 20. septembril 1918 palvetas laiali laotatud kätega altariristi ees, hakkas tabernaakel enneolematult hiilgama. Kristus lähenes talle imeilusast kiirtesärast ümbritsetud noormehe kujul. Hiilgavad tulised valguskiired valgusid Lunastaja haavadest Pater Piole. Kui nägemus möödus, oli tal Kristuse haavad. Orduvennad leidsid Pio altari jalamil lamamas ja kandsid ta kongi, kus konstateeriti haavu kätes, jalgades ja vasakus küljes. Üks vendadest hakkas nende haavade vastu huvi tundma ja tahtis neid lähemalt uurida, kuid Pater Pio pilk peatas teda – ilmselt soovis ta toimunu saladusse jätta. (…)
Üks naine küsis temalt, kas stigmad valutavad. Selle peale vastas Pater: “Kas arvad, et Issand Jumal andis nad mulle ilu pärast?”
Teine naine päris: “Öelge, Pater, mismoodi nad valutavad.” Pio vastas: “Nii, nagu sa võtaksid naela, lööksid selle käest läbi, jätaksid naela sisse ja elaksid edasi.” Sellest võime mõista, kuidas Pater Pio kannatab. Püha Missa ja Suure Paastu ajal muutuvad valud veel tuntavamaks ja kibedamaks.
Mida tähendavad stigmad Pater Piole? Temale on need suurimaks autasuks, mida Issand inimesele saadab. Meile on katoliku preestri Pater Pio stigmad meeldetuletuseks Lunastaja Kristuse kannatustest. Kuna inimesed olid unustanud ristilöödud Issanda Jumala, ilmus Ta uuesti oma teenris Pater Pios. Ilmus selleks, et inimesed näeksid, millise hinnaga lunastas Kristus meie hinged. Pater Pio võiks öelda üheskoos püha Paulusega: “Mitte mina ei ela enam, vaid Kristus elab minu sees.”
Mida räägib Pater Pio neist kannatusist, mida tal tuleb iga päev läbi elada? Ta kasutab selleks sõnu, mille tähendust kaugeltki kõik ei suuda mõista: “See on Jumala armastuse leek ja ma kannatan rõõmuga.”
Kõige rohkem mõtleb Pater Pio patustajatele. Ta kannatab selle nimel, et nad kahetseksid ja pöörduksid tagasi Jumala juurde.
Lühike palve sellelt suurelt pühakult:

“OO Jumal,
Sinu halastusele usaldan ma oma mineviku,
Sinu armastusele – oma tänase päeva,
Sinu ettenägevusele – oma tuleviku.” Püha Padre Pio
Katkendid raamatust Jutustus Padre Piost – Karl Wagner (1966)
