Ajavahemikus detsember 1673 kuni juuni 1675 ilmus Jeesus neli korda püha Margaret Maria Alacoque’le. Kristus tahtis meile anda selle pühaku kaudu olulised ilmutused, mis puudutasid Tema Südant.
Esimeses ilmutuses 1673. aasta detsembris selgitas Jeesus oma ilmumiste põhjust.
„Minu jumalik Süda on täis armastust inimeste, ja eriti Sinu, vastu, nõnda et selle leegid tulevad Südamest välja selleks, et inimesed neid Sinu läbi näeksid ja nad saaksid osa minu Südame rikkustest ja armudest, et end hukatusest päästa.“
Kolmandas ilmutuses 1674. aastal näitas Jeesus pühakule oma Südame kohutavaid kannatusi – kannatusi, mille eest Ta palus lohutust.
Jeesus ilmus pühakule „kogu oma hiilguses, kus viis haava kiirgasid justkui päikest. Ta näitas mulle oma puhta armastuse kirjeldamatuid imesid ja seda, millise ülevoolava armastusega on Ta inimesi armastanud, kellelt Ta on saanud ainult tänamatust ja põlgust.
„Ma tunnen seda isegi rohkem kui kogu kannatust mu kannatuse ajal. Kui nad ainult natukenegi näitaksid oma armastust minu armastuse eest ja selle eest, mida kõik olen nende heaks teinud – ja ma tahaksin isegi rohkem nende eest kannatada, kui see oleks võimalik. Kuid kõik, mida saan vastu, on tänamatus ja ükskõiksus. Kas sa vähemalt lohutaksid mind nende tänamatuse eest nii palju, kui sa suudad.“
Neljandas ja viimases ilmutuses 1675. aastal andis Jeesus teise sõnumi, mis on ehk kõige tuntum ja mis pole sajandite jooksul oma väge kaotanud. Võtkem aega, et lugeda ja mõtiskleda iga meie Päästja sõna üle:
„Vaata Südant, mis on armastanud inimesi nõnda, et ei ole ühtegi kannatust säästnud selleks, et oma armastust näidata. Ja tänuks oma armastuse eest saan ma enamikelt inimestelt tänamatust, austuse puudumist, pühaduseteotust ning külmust ja ükskõiksust, kui nad mind kommunioonil vastu võtavad. Mis mind aga kõige enam kurvastab, on see, et südamed, kes on end minule pühendanud, kohtlevad mind samamoodi.“
Mõtisklegem nende sõnade üle. Need sõnad on tulnud otse Meie Lunastaja huultelt.
Laskem endid nendel tõsistel sõnadel puudutada. Need sõnad kehtivad meie kõigi kohta!
Jeesus ei rääkinud 350 aastat tagasi oma haavadega kaetud ja solvanguid saavast Südamest lihtsalt niisama, meie informeerimiseks, mitte ka sellepärast, et liigutada meid pisarateni ja siis haihtuda unustusse! Jeesus ootab midagi meilt!
Kuid see on juba järgmise artikli teema (järgmisel reedel).
Tõlkis René Allik
