Categories
Kirikuaasta

3. september – püha Pius X

“Oo Jumal, katoliku usu kaitsmiseks ja kõige uuendamiseks Kristuses täitsid Sa püha paavst Piuse taevaliku tarkuse ja apostliku jõuga; anna meile armu, et me ustavuses tema korraldustele ja tema eeskuju järgimisega saavutaksime igavese tasu. Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.”(Kirikupalve püha Pius X pühal)

Hümn pühale Pius X-le , mida laulavad FSSPX liikmed Lateraani basiilikas – Juubeliaasta palverännak Roomas (20.08.2025)

Sancte Pie decime, gloriose patrone, ora, ora pro nobis ! Püha Pius X, auline kaitsepühak, palu, palu meie eest!

Täna kell 18.00, pidulik Missa

Categories
Kirikuaasta

12. pühapäev pärast Nelipüha

“Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”

Lugemine püha Pauluse kirjast korintlastele, 2Kr 3:4–9

Vennad! Niisugune usaldus Jumala vastu on meil Kristuse kaudu. Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu järgi, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks. Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus sündis auhiilguses, nii et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse selle hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv, kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi suuremas auhiilguses? Kui juba hukkamõistuteenistusel oli auhiilgus, siis on õigluse teenistus veel palju suurem auhiilguselt.

Lugemine pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 10:23–37 

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngrite poole pöördudes: “Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete, sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud. Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: “Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu? Aga Jeesus ütles talle: “Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?” Tema vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” Siis Jeesus ütles talle: “Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!” Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: “Ja kes siis on mu ligimene?” Jeesus ütles kõnelust jätkates: “Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda. Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest. Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: “Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.” Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?” Seadusetundja ütles: “See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: “Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”

Categories
Kirikuaasta

11. pühapäev pärast Nelipüha

“Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: «Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!»

Lugemine püha Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 15:1–10

Vennad! Ma teen teile teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete, kui peate kinni sõnadest, millega ma teile kuulutasin. Muidu olete küll ilmaaegu uskunud. Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades ja et ta maeti maha ja tõusis kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile üheteistkümnele. Seejärel näitas ta ennast enam kui viiesajale vennale korraga, kellest paljud on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule. Mina olen ju apostlite seast kõige väiksem, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest olen taga kiusanud Jumala Kirikut. Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm pole minus läinud tühja.

Järg pühast evangeeliumist Markuse järgi, Mk 7:31–37

Sel ajal lahkus Jeesus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele. Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale. Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: «Effata!», see on «Avane!». Ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: «Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!»

Categories
Kirikuaasta Neitsi Maarja Puhtaim Süda

22. august – Neitsi Maarja Puhtaima Südame Suurpüha

Alates tema taevasse minemisest jätkab Maarja Süda meie eest palvetamist. Tema südame armastus on suunatud esmalt Jumala ja Tema Poja Jeesuse poole, kuid see laieneb emaliku hoolitsusega ka kogu inimkonnale, kelle Jeesus usaldas talle ristil surres.

See püha, mis on sisse seatud 1944. aastal paavst Pius XII poolt, on väga oluline püha, mis on ka meie koguduse patroonipüha!

Katkend peapiiskop Lefebvre’i jutlusest augustis 1976

“…tänapäeval me vajame Pühimat Neitsi Maarjat. Me vajame Pühima Neitsi Maarja Südant, et aidata meil säilitada oma usku: (…) meil on vaja tunda, et Neitsi Maarja on meiega. Ja ma arvan, et see ajendaski Neitsi Maarjat Fatimas paluma, et me palvetaksime tema Puhtaima Südame poole. Me vajame seda jumalikku kiindumust, mis on valatud Neitsi Maarja Südamesse.

Ja me vajame ka tema Puhtaimat Südant. Puhtaim, see tähendab plekita, patuta. (…) Ja kuna ta on meie Issandat armastanud, ei ole ta Teda kunagi solvata saanud ta ei suutnud. Ta on  puhtaim oma eostamisel, puhtaim oma sünnil ja ta jäi puhtaimaks kogu oma elu jooksul. Seetõttu on ta meile südame puhtuse eeskuju, eeskuju kuulekuses Meie Issanda Jeesuse Kristuse seadustele.

Ja kuna ta armastas meie Issandat, tahtis ta koos Temaga kannatada, jagada Tema kannatusi. Jagada kannatusi on armastuse märk.. Ta nägi Jeesust, oma Poega, kannatamas ja ta tahtis koos Temaga kannatada. Kui Jeesuse süda läbistati, läbistati ka Maarja süda! Need kaks läbistatud südant elasid üksmeelselt Jumala auks, Jumala kuningriigi nimel, meie Issanda Jeesuse Kristuse kuningriigi nimel. Nad võitlesid ainult selleks. (…)

Seepärast peame olema kindlad ja paluma sel päeval Õnnistatud Neitsi Maarjat, et meil oleks, nagu temalgi, südames ainult üks armastus: meie Issand Jeesus Kristus; ainult üks nimi kirjutatud meie südamesse: meie Issand Jeesus Kristus.

+ Peapiiskop Marcel Lefebvre – august 1976

Tõlkis René Allik

Mingem austama, lohutama ja taas anuma Neitsi Maarja Puhtaimat Südant!

Categories
Kirikuaasta

10. pühapäev pärast Nelipüha

«Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!» (…) Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.»

Lugemine püha Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 12:2–11

Vennad! Te teate, et kui te olite paganad, siis te läksite tummade ebajumalate juurde, just nagu oleks teid tagant sunnitud. Seepärast ma teatan teile, et ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: «Neetud olgu Jeesus!» ning ükski ei suuda öelda: «Jeesus on Issand!» muidu kui Pühas Vaimus. Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama, ja tegevustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. Nii antakse ühele Vaimu kaudu tarkusesõna, teisele aga tunnetusesõna sellesama Vaimu poolt; ühele usku sessamas Vaimus, teisele aga tervendamise armuande ikka samas Vaimus; ühele väge imetegudeks, teisele prohvetlikku kuulutamist, kolmandale võimet eristada vaime; ühele mitmesuguseid võõraid keeli, teisele aga keelte tõlgendamist. Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 18: 9–14

Sel ajal rääkis Jeesus mõnedele, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja põlastasid teisi, selle tähendamissõna: «Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: «Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.» Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: «Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!» Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.»

Categories
Kirikuaasta Roosipärg

15. augustil – Neitsi Maarja Taevassevõtmise Suurpüha

Vaadakem Taeva poole! – “Arm heaks surmaks” viib meid samuti sinna!

Sel 15. augustil Katoliku Kirik rõõmustab! “Halleluuja, halleluuja. Maarja on võetud taevasse: rõõmustab inglite vägi. Halleluuja.”

Missa tekstid, tänaste missa tekstide gregooriuse meloodia, arvukad Maarja Taevassevõtmise kujutised maalidel, tema auks loodud missad – kõik see väljendab Kiriku rõõmu nähes Maarjat Taevasse astumas, keda tervitavad inglite laul ja Pühim Kolmainsus.

Tema, kes Taevaminemise päeval nägi oma Poega omal väel ihu ja hingega Taevasse tõusmas, on ka ise ihu ja hingega Jumala väe läbi Taevasse võetud.

Nii Taevaminemise püha kui ka Taevassevõtmise püha pööravad meie pilgud Taeva poole – Taeva, kus Poeg ja Ema on nüüd taasühinenud ja meid ootavad.

Neitsi Maarja Taevassevõtmise suur hetk on pidevalt esindatud meie meditatsioonis, kuna see on Roosipärja neljas aurikas saladus. Igale Roosipärja saladusele vastab selle saladuse vili. Roosipärja saladuste viljad on konkreetsed voorused või armud, mida me palume – voorused ja armud, mis on seotud kõnealuse saladusega.

Taevassevõtmise saladuse vili on “Arm heaks surmaks”.

“Arm heaks surmaks”  on arm, mida me ehk palume sellele eriti mõtlemata, sest meile tundub, et see pole veel asjakohane või on see hetk, millele me ehk ei taha liiga palju mõelda.

Taevassevõtmise püha, mida me täna tõelise ja täieliku rõõmuga tähistame, tuletab meile aga meelde, et “arm heaks surmaks” on väga oluline arm, mida me peame täna siiralt paluma.

See arm ei ole mugava ja valutu surma arm, vaid Jumala Armu seisundis surma arm. See arm on seega ülioluline, sest see võimaldab ka meil Taevasse minna!

Jumal lõi meid Taeva jaoks. Ühel päeval lõpeb meie elu maa peal ja seisund sel hetkel on see, milles meie hing end leiab, mis võimaldab meil siseneda kas õndsasse igavikku või õnnetusse igavikku.

Sellele mõtlemine võib olla raske, aga selline on meie elu reaalsus!

Me läheme Jeesuse juurde Maarja kaudu! Tõepoolest, Maarjat vajame, et jääda Jumala armu seisundisse! Tõepoolest, Maarjat vajame me oma surmahetkel.

Iga “Ole tervitatud” palvega (ja kui me loeme oma Roosipärja, siis seda 53 korda) palume Neitsi Maarjal meie eest palvetada “nüüd” (st meie maise elu ajal). Aga me palume Tal ka palvetada meie eest “meie surmatunnil”.

Hea surma armu palumine ei tähenda, et elame juhuslikult või ka enam-vähem hästi, lootes saada Neitsi Maarja päästerõnga viimasel minutil. 

Kuigi lõpliku pöördumise arm on alati võimalik tänu Jumala suurele halastusele, siis peame kogu oma elu jooksul oma surmaks valmistuma. Väga kasulik viis selleks on “suur igatsus Taeva järele”. See on just Taevamineku saladuse vili.

Jeesus ja Maarja ootavad meid Taevas! 

Palugem Jeesuse käest, kes nii palju kannatas, et meid päästa ja avada meile Taeva, et me suurelt igatseksime Taevasse! 

Maarja käest, kes pärast oma elu, mis oli vaid suur armastuse tegu, ihu ja hingega Taevasse võeti, palugem “Armu heaks surmaks”!

15. augustil – Pidulik Missa kell 18.00.

Categories
Kirikuaasta

9. pühapäev pärast Nelipüha

“Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda”

Lugemine püha Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 10: 6–13

Vennad! Ärge himustage kurja, nii nagu nemad himustasid. Ärge ka saage ebajumalateenijateks, nõnda kui mõned neist, nagu on kirjutatud: «Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.» Ärgem ka langegem kõlvatusse, nõnda kui mõned neist langesid ning ühel päeval hukkus kakskümmend kolm tuhat. Ärgem ka kiusakem Kristust, nagu mõned neist kiusasid ning hukkusid madude läbi. Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi. Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp. Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! Ärgu teid tabagu muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudaksite püsida.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 19:41–47 

Sel ajal jõudis Jeesus Jeruusalemma lähedale, ja kui ta nägi linna, nuttis ta tema pärast: «Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.» Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid, öeldes neile: «Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.» Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas.

Categories
Kirikuaasta

8. pühapäev pärast Nelipüha

“Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 8: 12–17

Vennad, me oleme küll võlglased, kuid mitte oma lihale, et peaksime liha järgi elama.  Sest kui te oma liha järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil liha teod suretate, siis te elate. Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: «Abba! Isa!» Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 16:1–9

Sel ajal ütles Jeesus ka jüngritele: «Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara. Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: «Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda! Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: «Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen. Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!» Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: «Kui palju sa võlgned mu isandale?» See ütles: «Sada vaati õli.» Tema aga ütles talle: «Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!» Seejärel ta küsis teiselt: «Aga kui palju sina võlgned?» See ütles: «Sada tündrit nisu.» Sellele ütles valitseja: «Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!» Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed. Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.»

Categories
Kirikuaasta

7. pühapäev pärast Nelipüha

“Mitte igaüks, kes mulle ütleb: «Issand, Issand!», ei saa taevariiki; vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see saab taevariiki sisse.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 6:19–23

Vennad! Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule, et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õigluse teenritena pühitsuse jaoks. Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õiglusest. Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd häbenete. Sest selle tulemus on surm. Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu. Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 7:15–21

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap te tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes mulle ütleb: «Issand, Issand!», ei saa taevariiki; vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see saab taevariiki sisse.»

Categories
Kirikuaasta

6. pühapäev pärast Nelipüha

“Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 6:3–11

Vennad! Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa auhiilguse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega, teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud. Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga, teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam, sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale. Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.

Järg pühast evangeeliumist Markuse järgi, Mk 8:1–9 

Sel ajal, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile: «Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.» Ja ta jüngrid vastasid talle: «Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?» Ja ta küsis neilt: «Mitu leiba teil on? Nemad ütlesid: «Seitse.» Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale. Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale. Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit. Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.